Foto: Kris Moor


1.

ma siiani ei mõista
miks inimesed ei taha
olla rohkem 

miks nad piirduvad etteantud raamidega
loovad ise
endale turvalisi köidikuid 

miks  

miks tunda igavust ja ängi
miks mitte
astuda tundmatusse 

võibolla
ma ise lihtsalt ei oska
piisavalt hinnata argipäeva võlu
ei oska
nautida kartulite kojuvedamist
pesu restilt korjamist
kõike seda
mida igas päevas ja elus
ikka ette tuleb
kõige enam isegi 

kuid ikkagi
ei kujutaks ma ette
elu elamisväärsena
raamiväliste sihtide ja unistusteta
selle võimatuta
mida püüda
mille poole lakkamatult püüelda

küllap armastan
kättesaamatuid unistusi
laused
"seda küll ei saa"
"see on võimatu"
panevad mind liikuma
innustavad

kas ikkagi
tõestus- ja tunnustusevajadus
tubli tüdruku sündroomi teisend

vast siiski mitte
pigem on see minu 
 sisepõlemismootor
minu elusus
minu elamise kirg


Foto: Kris Moor


2.

minu üks suur viga on
et tahan pidevalt jõuda rohkem
kui mulle aega on antud
see teeb rahutuks
ärevaks
ja vahel kurjakski

kuidas ise
järgida aeglustumise ja süvenemise kunsti
ning samal ajal
elada argipäeva imeks
nautida igat hetke
kodus toimetades
poistega
lihtsalt olles

kuidas rahuneda
jääda paigale
mitte tardunult
vaid suurte avatud silmade
ja armastava südamega

olla rohkem
kohal
tänases päevas