on kesksuvi
on palav ning umbnegi
harjumatu
meie leige Eesti jaoks

kuid minus põleb see kirg
millest räägib Jõerüüt
oma Akadeemia essees* 
kirg elu ja oma kutsumuse
üleüldse elusolemise järele

pühenduda kirglikult
elamise kunstile
ning teha seda professionaalselt
teadlikult
olles kohale jõudnud
tänasesse päeva
ning mitte kartes
asuda uutele rännakutele
mis võivad alati
viia ka eksi

kuid teekonnalt nad ei eksita
sest see oli ja on
ikkagi minu
minu kogemus ja valu
minu elatud kirg



* Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt räägib juulikuises ajakirjas Akadeemia (7/2018) ilmunud essees „Silmad pärani kinni, ikka veel“ sellest, et ükskõik mida (millist tööd) inimene teeb, peaks ta seda tegema kirglikult, pühendunult ja professionaalselt. Ta rõhutab sedagi, et oluline on nende kolme komponendi koostoime, sest nii nagu kohvi jaoks on vaja kolme lihtsat komponenti (kohviube, vett ja kuumust) ja ilma ühe puudumiseta ei ole mingit kohvi, nii on ka kire, pühendumuse ja professionaalsusega.