elu
sa oled mind korduvalt
raskustesse juhatanud
eksi minna lasknud
meeleheitesse uputanud
kuid nüüd
kuid nüüd
näid sa mind vahelduseks
hoidvat
oled korraga helde
teed kingitusi
saadad inimesi mu ellu
häid sõnu
sooje pilke
elu
sa oled mind korduvalt
hukatuse äärele lükanud
lähedastele
haiget teha lasknud
kuid nüüd
kuid nüüd
oleksin justkui lõpuks
oma patud lunastanud
oma kannatused
ära kandnud
oma valuga
rahu sõlminud
iseend
omaks tunnistanud
elu
sa oled mind korduvalt
proovile pannud
peibutusi
mu teele asetanud
uimastanud
ja joobuda lasknud
kuid nüüd
kuid nüüd
ma tean
et lõkse tuleb ikka
eluteel ette
et minagi
olen ekslik
et ummikteest
tuleb paratamatult
tagasi pöörata
elu
sa oled riukalik mängur
ja kui hooliv vanem
samaaegselt
sa võtad ja annad
kuid nüüd
kuid nüüd ma tean
et mitte miski ei olegi
iseenesestmõistetav
et oma rahulolu nimel
peabki tööd tegema
et iseenda tundmaõppimise vaevast
ei lunasta meid keegi
enne
tee tööd iseendaga
siis saab
siis saab
armastus sinus
kasvada