mõni päev
lihtsalt on
ärevam
kui teine
mõnel päeval
lihtsalt on
raskem
iseend
maailma külge
kinnitada
siis laperdad
nagu lipp
tuules
*
vahel olen ma
nii väiklane
kade
kõigi nende inimeste peale
kel lapsi ei ole
ning kes saavad
endale lubada reise
unistuste sihtkohtadesse
tegeleda iseendasse
investeerimisega
lõputu
meele
lahutamise
ja puhkusega
väsitavast päevatööst
ja siis jälle
olen kuri
oma kitsarinnalisuse peale
sest mis paneb mind
arvama
et inimeste elukaari
saab võrrelda
ja miks
sulge Facebook
ja Instagram
kui väiklus
võtab maad
süvene
endasse
ela iseend
aidata võib
ka avaram pilk
ajaliselt
sest
laste kasvatamine
võibki
mingis lühidas ajahetkes
ollagi üsna keerukas
nii emotsionaalselt
kui majanduslikult
kuid suures plaanis
on see rikkus
kõige puhtamal kujul
mis saaks olla
rahuldust pakkuvam
kui aidata teisel
kasvada inimeseks
iseendas
see ongi ju
tegelikult
elamise kunst
toetada iseend
ja teisi
inimeseks kujunemisel
ka väiklus
võib siin vahel
teed juhatada
siis
kui on aasta kõige pimedam aeg
peab olema
iseäranis tähelepanelik
iseenda
ja teiste suhtes
see on siis
kui sul on tunne
et sa ei tea
kas jaksad
kas jaksad seda elu koos hoida
ehkki kõik
on justkui superhästi
siis
tuleb lihtsalt usaldada end
uskuda
uskuda et homme
tead
et oskad
et saad
sest kuidagi peab ju
siis
kui on aasta kõige pimedam aeg
peab olema
iseäranis tähelepanelik
iseenda
ja teiste suhtes
siis tuleb
jälgida
et armastust
ikka jaguks
*
millest see tuleb
et rahu
kord on
ja siis jälle
lööb ta kõikuma
millest see tuleb
et see rahu
see seesmine
ei sõltugi
vaid minust
kuidas tagada
rahu
tõenäolist ilmnemist
püsimajäämist