kukun
ikka uuesti
ja uuesti
sellesse enesehaletsuse
lõksu
ma ei ole piisavalt
hea
osav
emalik
kodune
ma ei ole
piisavalt
on see tõsi
käsed mul endalt küsida
kellele on
su enesehaletsus hea
mida ma
õigupoolest taotlen
milleks see nirusus
kui võiks lihtsalt
teha head
olla hea
armastav
vahel ongi
nii paganama
raske
olla armastav
lihtsalt
heagi
minu raskus
minu keha
raskus
minu keha
ei allu
mulle
valutab
võbeleb
surub mind
maadligi
raskusjõud
on
korraga
mitmekordne
minu keha
minu keha
raskus
minu raskus
surub mind
mis oleks
kui
lasengi end
maadligi
ei punni
vastu
laman
näoli maas
oma raskuse
all
vaikuses
iseendaga
polegi nii
hull
on soe
ja pime
raskuski
on
ühtlasemalt
jaotunud
minu keha on
minu raskus
on
ikkagi
minu kodu
minu surutis
söö
liigu
maga
siis kõik
ei olegi
nii valus